reede, 9. veebruar 2007

Järelsõnaks

siin olles ja mõeldes
tulles ja tegemistes
äraandmises ja nukruses
peame vastu vapralt
tehes kõiki mõõda seinaääri
rabades tõõd
mis jäävad igavesti tegematta
olematuks ja seda tänu iseendale
mis tuleb ja läheb
viha rõkastunud palge ees
teeme tõõd nukralt
üritades aidata teisi, mitte iseennast
selle pasa seest välja tõmmates
vajume veel sügavamale
aga me ei karda
teised vaatavad ja vajuvad samamoodi
ainult et mõni isegi kiiremini
oleme harjunud kui karjume
oleme olnud kui tulime
kuigi pühime laubalt
varukasse määrdunud sitta
mida hobustega veetakse põllule
et uut alget kasvama panna
meie aga ootame lootes
et meie seeme tuleb parem
kuid oh meid lolle
elu ise õpetab seda mida vaja
lootus oli on ja jääb
kuid kas ikka
trumme kuulen kedagi tagumas
helikiirusel kasvamas tegelasi

Kommentaare ei ole: