armunute toast paistab valguse jada
kaks varju seal omavahel toimetab
aeg on küll hiline, nad veel ei maga
armastus neid graatsiliselt õnnistab
on kosta sealt hääli, rahulikku juttu
austuse kummalist helinat
suuremas koguses magusasse õhku
on paisatud tunded tugevad
hoolitsevalt räägitakse üksteisega
arvestatakse üksmeele headust
armastuse vägi mis nii salapärane
hoitakse südames kui karmi seadust
ei mõrane seal iial nende kindel liit
kaitstud kõige rutiinse eest
seinale joonistatud varjudest saab aru
mees armastab naist ja naine meest
see tuba jääb igaveseks neile
sümboliseerima armastuse väge
helluse, lahkuse ja hoolivuse ruumis
sai alguse unelmata kirgede säde
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar