kaugele ulatuvad su verised küüned
mis haakuda tahaks mu kriimustatud näol
karedast kurgust on kosta veel hüüdeid
et sügavamaks tõmmata näol asetsevad vaod
kuid haaran sul käest, sest ka minul on valus
mitte südames, vaid füüsiliselt tekitatud, näol
sa rõõgid ja salamisi mult andestust palud
enda vihast pead üle saama iseenese jõul
karju, löö, kui jaksu sul selleks vaid jagub
sind õlgadest hoian ja eemalt kallistan
nüüd su silmades ka verine vaht on kadund
annad lepituseks pikkade küüntega käe
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar