kord oli sõber mul, võiks õelda, et parim
mängukaaslane ja hinge psühholoog
ta oli lahke, sisemiselt ilus
kiirgas headust, see oli tema soov
sain usaldada talle oma mured
avaldada enda unistused
ta vaikselt kuulas, silmitses mind tasa
just kui teadis, kuidas lahendada
raskest koormast aitas vabastada
kuid ükskord kadus, jäigi sinna paika
tuhmus sõprus mida igatsenud ikka
kas vahemaa sai pikaks, otsustavaks
nii see juhtus, nii sai sõprus hukka
võib juhtuda, et aastas korra üksteist näinud
siis oleme, kõik ununeb mu peas
hinges tean, et võõraks oleme jäänud
kas annab päästa seda, mis kord oli hea
nüüd kadund on see eriline side
mis meie vahel sõpradena olnud
on võõraks jäänud ta sisemine pool
kas hakkab lõkkele ta pilgus säde
mis kunagi meid sõpradena hoidis koos
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar