see oli just kui eile, lapsepõlve raamatus
kus karjamaal sa jooksid silmis hele naeratus
nüüd unistad sa minna rongile mis viiks
vanadele radadele, mälestustes tagasi
kus kasvasid sa suureks, elu tarkust omandasid
ema lausus kõrval seistes tasakesi sulle siis
ära taha saada liiga ruttu suureks
sest noorus aeg ei kordu enam mitte kunagi
on elu päevast päeva muutunud raskemaks
ei ole väike laps kel ettetaha ära tehakse
sa oma söögi raha ise välja teenima nüüd pead
leiad selles vigu, leiad selles head
hindad elu hoopis teistpidi vaatega
on tähtsaks saanud asjad millest kunagi ei teand
tunned elu piire, võimalusi, kaotusi
ja meenub ema ütlus et maailmas ei saa aega tagasi
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Oeh!
Ma küll ei oska mitte midagi kommenteerida, aga ma kommenteerin ikkagi.
Aga jaaah mulle meeldivad need sinu luuletused ja asjad. :)
Täiesti head!
Postita kommentaar