Aastad

nüüd jälle on see hetk
mil tuleb toosti õelda
ja paljudele aastatele
vaikselt järgi mõelda
need aastad iialgi meil meelest lähe
mis sünnihetkest olnud siiani
need jäävad meelde, sõõbind pähe
kas või viimse hingetõmbeni
neis halbu, kurbust, vihahetki
need sõnad kõik on tuttavad
naeru, lusti, õnnemekki
need aastatesse mahuvad
ka aastad sulle tarkust toovad
eluvaateid õpetavad
kauneid hetki mällu loovad
unistusi lõpetavad, reaalsusesse tagasi
ka vanust veavad endaga kaasa
iga aasta on kui erinev kuub mida kannad
veavad sind elu radade jaama
vastu nad vanust sulle annavad
suures hinges igatsust keedavad
igatsus minna aastates tagasi
silmade peeglist lapsepõlve näitavad
sisetundes minna edasi
kuid ole rõõmus nii see käib
kuigi müstiline kõik see näib