Arvate, et mina olen nõid

pange mind põlema
arvate, et mina olen nõid
tapke mind ära
kui teile hukatust tõin
et sõnasin ära te rahva
panin kurjuse sõnad te peale
laske mind maha
siduge kivi mul kaela

korjake metsast puid
kallake mind tõrvaga üle
sest niisama minu luid
ei hakki mingi väike säde
või hoopis naftat te tooge
niisutage halge sellega
see kindlalt täidab te soove
mind taeva poole lennutab
lõpuks peo täis tuhka
puusõega on segunend
teate et asi ei läind luhta
kuigi kõrge on nafta hind

või tahate hoopis mind puua
siis pooge kohe ja kiirelt
võin kõiegi teile ma tuua
mille endal kaela riputan
aga hoopis laske mind maha
mulle palun hõbedane kuul
sest tavaline kuul mind ei taba
lendab läbi minust kui tuul

siiski äkki hüppan jõkke
ise ennast ära uputan
säästan teie mõtte vaeva
endal kivi kaela sikutan
kui lähen kolinal põhja
siis olen süüdistustest prii
mis ühest inimesest tühja
ülerahvastatus maailmas nagu nii

nüüd mõelge otsus te valmis
aega pole enam oodata
ka teises ilmas inimesed kalgid
tahavad mu nõidumist vaadata