teisipäev, 6. märts 2007

Vallimägi

seal käies vaikselt võid kuulata
saladused mis maha maetud
fantaasias paika kohata
kus kunagi olnud kindlus...

...on jäänud vaid haljendavad künkad
suureks sirgunud puude salu
mõned augud mis maasse tungivad
eemal ära kuivanud soo

on trepp mis pooleldi kadunud
just kui põrgusse juhatab teed
astmed tal vanad ja kulunud
aeg tema kallal on teinud oma tõõ

müürid on kaetud kõik mullaga
paar kivi veel hämadalt paistab
kuid ka need on kaetud sambaga
nad magavad igavesest ajast

vanasti meri uhtus kindlust
nüüd merest on jäänud kuivanud soo
pikad kollakad sirguvad kõrkjad
ja ära väsinud jutud...

...künkad, legendid ja mälestusmärk
leinav vaikus ja mahe tuul
on kui mattunud paksu uttu
sõnad mis läinud ajalukku
temast pole järel midagi muud

Kommentaare ei ole: